tag:blogger.com,1999:blog-8749260347669125798.post9175475729528192773..comments2022-03-07T19:40:38.357-08:00Comments on Ajajalg: mõtte liikumineMargus Otthttp://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.comBlogger1125tag:blogger.com,1999:blog-8749260347669125798.post-89028560036696885212022-03-07T19:40:38.357-08:002022-03-07T19:40:38.357-08:00Ühest küljest on filosoofia mõistete konstellatsio...Ühest küljest on filosoofia mõistete konstellatsioon. See on nö liigenduse, soonestiku külg. Teisest küljest on tal aga oma vunk. See ei piirdu kaugeltki tavamõttes loogika või „argumenteerimisega“ (mis püüab jõuda tõeni, midagi tõestada). See võib-olla lihtsalt torkab silma, paistab välja kui kuidagi „eriline“, sest näib nõudvat mingeid erilisi ametioskusi, mõttetreeningut. See aga puudutab vaid mõtte liikumise kõige välisemat, mehaanilisemat külge. Filsoofia nõuab sootuks erisugust treeningut, millesse on segatud anti-treening, menetlustest, meetoditest, mehaanikaist lahtilaskmine.<br />Üks asi on, kuidas mõisted koos püsivad või mitte, aga teine asi on, kuidas teksti liikumine toimub. See võib käia eri viisil: nagu Wittgensteinil või Jin Yuelin’il, nagu Deleuze’il, nagu Derridal või Kierkegaardil. Vunki saab tekitada eri viisidel. Igatahes peab see vunk olema säärane, et ta „kannab“, taastoodab intensiivsust, ei suubu üleni oma tulemustesse ega ammendu nendega, sisaldab iseenda ületamist ja õõnestust. On mingi liikumise tõde, mis pole pelgalt liikumine tõe poole (väidete, väitluste, argumentidega). On mingi enam-kui-tõde.<br />Mitte niivõrd tõejärgsus kui tõeülesus/tõeületus/ületõde/ülevtõde.<br />Margus Otthttps://www.blogger.com/profile/07885184069577514498noreply@blogger.com