kursus

Kursuse kohta võib kasutada kaht kujundit: üks on nagu suurte silmadega võrk, mis heidetakse kogu kõnealuse valla peale, millest nopitakse välja suuremad kalad. Edasine uuring seisneb selles, et visata valdkonna mõnesse kohta tihedamate silmadega võrk. Teine kujund on juur, mis läbistab valdkonda teatavas suunas ning loob endale harujuuri teistes suundades. Edasine uuring seisneb siis selles, et liikuda juurega edasi ja/või ajada uusi kõrvaljuuri, kusjuures mõni kõrvaljuur võib saada peajuureks. Valdkonna piirid pole siis täpselt ette antud ja pole kindlust, et valdkonda on laias laastus ammendavalt käsitletud. Küll aga on teatav impulss, stiimul, vunk, jõud, millega juur edasi tungib. (Seda kujundit võiks veel laiendada seeläbi, et see juur loob sümbiootilisi suhteid seentega, moodustamani mükoriisa; ehk et sedasorti uurimisviis võtaks endasse heterogeenset materjali, mis on hea nii doonorile kui ka aktseptorile: ideid kehastumusteooriast, tegutsejavõrgustiku teooriast, käsitööst jne.)

õppejõud

Tunnistan, et ei tunne end õppejõu positsioonis mugavalt. Ma peaksin üliõpilastele loenguid andma, millest nemad midagi saavad. Selle asemel võiks aga seda mõistet võtta natuke teistmoodi: õppejõud on see, kes kasvatab õppimise jõudu. Kui see juhtub, siis eks seegi ole üliõpilasele mingit sorti saamine, aga esiteks ei toimu see niivõrd asjade, ideede, käesolevate elementide tasandil – ehkki sedagi vältimatult juhtub – vaid rohkem nende asjade suhestamise, nendesse suhtumise, nende liigutamise tasandil – mõtlemise jõu tasandil. Ja teiseks ei saa sellest jõudu ainult üliõpilane, vaid samamoodi ka õppejõud. Üliõpilane on samuti õppejõud, ta arendab oma õppimise jõudu.