Poisikesena
oli „Kannikese“ pood mu tempel. Lisaks lõikelilledele müüdi seal ka laias
valikus potitaimi. Suure osa oma taskurahast viisin sinna. Õigupoolest oli mul
omaette tiir, nagu palverännak, kus olid Mündi tänava lillepood, Vene tänava
alguse oma, Müürivahe oma (seal küll olid põhiliselt lõikelilled, aga mõningaid
tarvikuid oli) ja Valli tänava oma Laste maailma kõrval. Ja siis Kannike.
Käisin neis, tammusin, piidlesin, võrdlesin hindu, ja siis – pidupäevana – tõin
mõne koju. Küll oli eriline tunne. Ilmselt nagu mõnel kassi- või koerapoega
tuues. Kannikese pood oli neist kõige suurem, seal oli mingi väike purskkaev või
õigemini koht, kus vesi alla voolas, mõned mittemüügis kaunistuseks taimed.
Süda ikka tõmbus valust kokku, kui vaatasin hästi suure sukulendi lehti, mille
lehtedesse oli sõnumeid soditud justkui see oleks majasein. Oma heli oli seal
poes tänu tollele veevoolule. Ja oma lõhn. Taimed olid ikka rubla kakskümmend
kopikat, kolm rubla, viis rubla, ja kallimaidki. Mõned suuremad tõin just
Kannikesest – mäletan üht draakonipuud (kas see võis lausa 25 rubla olla?) ja
üht suurt aaloelist. Ja papüürust. Heal ajal kasvatasin kodus mitutsada liiki
taimi. Mõni neist on seal korteris senini alles – kuld-nõelköis, mis oli mul
juba vanas korteris ja mille ma võtsin 1985. aastal uude kohta kolides kaasa,
siis üks sukulent, mille tütre ma koolitaime küljest virutasin (ma ta liiki
vist ei tuvastanud, kas teda polnud „Toalillede“ raamatus või mis? nii et
siiamaani ei tea; muidu ma mõnel teadsin nii eesti- kui ladinakeelset nimetust),
aaloe, mille tütre ma näpistasin altnaabrite aaloe küljest, kui me uues
korteris päris alguses läbi nende trepikoja käisime, kui nad olid aaloe juba
sinna kolinud, aga ise veel sees ei elanud. Ja havisaba, mis pärines õele
kingitud lillekimbust ja mis vaasis juured alla ajas. Ilmatuma aja kasvaski
vaasis, kuni ta mulda istutasin, ja kus ta vohama hakkas. Monstera oli meil
elutoas, igavesti suur. Palju hiljem, kui mul taimedele enam aega polnud, ma
veel paljundasin teda (alt olid lehed ära tulnud) ja siis jagasin laiali.
Endale vist jäi ka üks, aga see läks välja. Taimed oli mu kirg, mul oli nendega
side. Praegusel erialal paistab tulevik tume; võib-olla õpingi millalgi ümber
aednikuks või kellekski selliseks.
domenica 4 novembre 2018
Iscriviti a:
Post (Atom)