õpetamine kui enesekultiveeriming

Õpetamine võib olla võimas elukasvatuse, enesekultiveerimise viis. On selliseid õpetajaid, kes ei jää haigekski. Või kui jäävad auto alla, siis tõusevad püsti ja tulevad ikkagi õpetama. Eriti palju on neid kesk- ja põhikoolis. Ülikoolis ka, aga seal mängib suuremat rolli egoism, omaenda uurimistöö, au ja kuulsus, sellal kui keskkooliõpetaja on puhtalt missioonitöö, teisteaitamine.

Tõepoolest, kui ise olen loenguid andnud, siis alates juba sellest, et ma pean olema puhas, habe aetud, riided puhtad ja korralikud; edasi, et ma pean sõnu valima ja (üli)õpilastega arvestama, ma ei tohi neid mõnitada, kasutada ebaviisakat väljendusviisi; ja viimaks see võib küündida ühise pühendumiseni, õpetaja/õppejõu kaasabil (üli)õpilaste ülenemiseni, valgustumiseni, mitmekesistumiseni, millegi taipamiseni – igal juhul transformatiivseni. See on püha asi.

Ja nõnda, kui oled õpetaja või õppejõud, siis justkui see sikutab sind endastki kõrgemale, toob sinust rohkem välja kui seal oli, ning hoiab ka keha ja vaimu trimmis, sest sa tead, et sa ei tohi käega lüüa, alla anda – nad ju ootavad. Nemad – kes potentsiaalselt võivad üleneda, ja sa pead sellele kaasa aitama, see ei ole ainult isikliku, personaalse otsustamise küsimus, vaid Asi ise nõuab. Ja nõnda ongi õpetajaid ja õppejõude, kes tõepoolest ei jää haigekski mitte. Või kui jäävad, siis paranevad kiiremini kui muidu. Jah, ma pole oma õppejõukarjääri jooksul praktiliselt mitte ühtki korda loengut ära jätnud. Ma ei taha seda väidet ka nüüd liiga tugevaks ajada, aga lihtsalt, et õpetamine võib olla omaette enesekultiveerimise vorm (rääkimata teisekultiveerimisest selle käigus!).

Võib-olla midagi sarnast on see, kuidas lapsed nõutavad lapsevanemaist välja rohkem kui nad muidu suudaksid, jaksaksid või viitsiksid. „Anna süüa!“ Sa ei saa talle mitte süüa anda, isegi kui oled surmani väsinud, kõrges palavikus või minestamas. Aga õpetamine on selle poolest veel õilsamgi, et vanem-laps suhe on rohkem looduslik, vahetum, see suhe on loomadelgi, samas kui võõraste inimeste laste õpetamine on – muidugi lisaks saadavale tasule – puhtam ja ülevam.