Vahel kuulan taustaks youtube’ist muusikat. Olin parasjagu valinud Chopini ja sealt tuli igasugu esitusi. Mõtlesin parasjagu Pauli välistusprintsiibile, kui tuli üks esitus, mis ei lasknud mul edasi mõelda ja kirjutada. See oli Valentina Lisitsa esitus Chopini Mozarti-variatsioonist. Selline voolavus. Väga puhas ja täpne. Aga mitte kuiv, vaid rammus. Tohutu hulk peeneid nüansse. Ja Pauli sai meelest välistatud.
Vaatasin siis Wikist, et ta on ukraina päritolu ja elab USA-s. Sündinud 1969. Mängib klaverit alates 3-aastasest ja esineb alates 4-aastasest – ta on üks näide mittehukkaläinud imelapsest. Noorena tahtis hoopis maletajaks saada. Abikaasa on Aleksei Kuznetsov, samuti pianist, kellega ta ka duetina kontserte annab. Ning tuleb välja, et Valentina on väga laia repertuaariga.
Ma ei taipa muusikast midagi, aga ometi on mul tunne, et ma tunnen, kui muusik mõtleb, mõtleb muusikas. St. mitte ainult ei esita, vaid elab-kehastab seda muusikat. Kui on ühtaegu nii nüansid kui tervikpilt. See on väga värskendav ja võimendav! Valentina on julge – see on väga tähtis. Ta näib mängivat ilma igasuguse pingutuseta, nagu muuseas. Mul on hea muusikat kuulata: kuna ma ei tea, kes „on hea“ ja „kuulus“, siis ma lihtsalt kuulan ja rõõmustan sellest, mis meeldib ja sobib mulle. Sest eri inimestele sobivad erinevad asjad. Erinevad heliloojad, erinevad interpretatsioonid.
Tema koduleht: http://www.valentinalisitsa.com/
Nessun commento:
Posta un commento