qigonglased

Aitasin võõrustada hiina qi-gongi mehi. Hiinas riiklikult spondeeritud suund. Kartsin alguses, et tulevad poolpidused luftivennad, aga nende õpetaja täitsa meeldis mulle: esiteks ta tegi hästi, nii palju kui ma otsustada oskan, ja teiseks oli ka tema üldine hoiak kohane. Kohane: ta ei esitanud ühtegi pretensiooni, vaid tagasihoidlikult õpetas oma õpetamist (jah, esimesed saavad viimaseks ja viimased esimesteks; kes end ise upitab, see läheb upakile; on muidugi ka lödisid tegelasi, kes ongi orjameelsed, aga see pole neil tagasihoidlikkus, sest neil polegi midagi, mida "tagasi hoida"; sel tüübil aga näis reservi jätkuvat - hea õpetaja on see, kellest tundub, et "seal on veel midagi"). Kommentaarid mu vaheaegse taiji-jupikese kohta olid samuti väga õiged - iseenesest asjad, mida ma ka teadsin, aga mis olid mul ära ununenud või kuhtunud. Hea õpetaja on sulle see, kelle märkustest sulle kasu on, ja see mees tegi mulle paar põgusat, aga väga täpset kommentaari. Neljandaks, ta oli ka didaktiliselt väga hea, oskas olla liigendatud ja arusaadav. See on väga oluline, aga sugugi mitte nii väga sage omadus õpetajail. Lõpus jäi küll üle kordamata, aga see tulenes vist talle antud ajakava ülesehitusest.
Nii et mul jäi hea mulje, ja nende paari päeva jooksul see ainult paranes. Mul on hea meel, kui mu arvamine inimesest paraneb.