juba täna

Juba mingi nädal aega on järjest sadanud. Ennetav aklimatiseerimine. Vahepeal langes temperatuur öösel 18 kraadini. Soe, niiske. Paberid on toas nätsked.
Teisipäeval tegin ühe eksami, kolmapäeval kaks ja neljapäeval kolm.
Ühel heal päeval lendas mu aknast sisse poti äss.
Ei tea, kuidas oma raamatuid eestisse saata. Otsesaatmine on kole kallis, õhuposti hinnaga, kuna hiina postil polevat eestiga sidemeid. Näiteks Taani saatmine on kolm korda odavam. Oli raha, et raamatuid hankida, aga nüüd pole raha, et neid kaasa viia.
Paar nädalat tagasi muutus ühikaesine tänav jõeks.
Väikesed marakannid ujusid, mulistasid, puristasid. Lõid lupsu. Veepinnale jäi laienev ring.

Paar pilti

Metroos, varahommikul, teel rongijaama. Reisikaaslase Congxiniga. Ta armastab peegelpilte pildistada, võtsin eeskuju.
Kohtasin metroo ees muide üht ameeriklast, kes õpib sama erhu-õpetaja juures ja kes samuti Shanghaisse sõitis. Siiski mitte sama rongiga.
Shanghaid.
Suzhous nähtud gräffiti. Sellist asja pole ma siin õieti näinudki.
See ongi too veider riistapuu Taihu järve ääres, millest juttu ja millel ei näi mingit funktsiooni ega otstarvet olevat. Ehk teisisõnu - puhas kunst!
Tagasi Nanjingis. Sellest tuleb Nanjingi kõrgeim hoone ja hoobeldavasti maailma 7. Päris meie campuse lähedal.

上海 - 苏州

Käisin viiepäevasel reisil Shanghais ja Suzhous. Tavaliselt ma ise ei reisi, lihtsalt on keegi, kes ütleb, et kuule, lähme sõidame koos kuhugi. Ja ma tolgendan lihtsalt kaasa. Nüüd samamoodi. Kutsus üks hiinlane, Congxin, kes on ise üks paras ooper: astronoom, füüsik, anarhist, žurnalist, dissident, plebofoob, rändur, kunstnik[1] jne. Lõpetas Beida (Hiina mainekaim ülikool) füüsika, nüüd on Nanjingis astronoomia magistrantuuris (talvel lõpetab), kuna siin olevat astronoomia Hiina parim. On elanud hästi paljudes kohtades: sündinud Shanghais, kuus aastat Henanis eland (ta räägib natuke sealse murde mõjudega, rõhutades sõnade viimaseid silpe – risti vastupidi pekinglastele, kes just nimelt kipuvad teist silpi redutseerima), lapsena lühikest aega Münchenis, hiljem Pekingis (vanemad elavad praegugi seal). Spetsialiseerub stringiteooriale. On palju lugenud (nt Dostojevski, Orwell jt) ja reisinud (nii palju kui see hiinlasel võimalik, eeskätt Hiinas ja korra Vietnamis). Pikka kasvu, kõhetu, järskude liigutustega. Mobiili ei evi (hiina üliõpilaste seas vähemasti sama kummaline kui Eestis – aga ta ei taha segamist). Elab oma pea järgi, ei näi hoolivat välismaalase ega muust sedasorti aurast. See teeb suhtlemise meeldivaks ja vabaks, sest pahatihti tekib mul tunne nagu kolonistil asumaal, keda kohalikud austavad lihtsalt sellepärast, et ta välismaalane on. Mulle see ei meeldi. Tseremooniata tüüp. Ütleb head aega, keerab ropsti ringi ja viskab varvast. Nii et okei.

Ühesõnaga, kummaline tüüp (heas mõttes), kellesugust Hiinast leida on paras vedamine. Ta käis keeltepäeval mu eesti keele tunnis, mille ma Nanjingi keeltepäeval pidasin. Järgmisel päeval käisin ise mitmeid keeli kuulamas ja nägin teda korduvalt koridori peal. Tegin temaga siis kaks lauset pinnapealset juttu. Aga hiljem leidis ta netist meie blogi (mis näitab, et ta oskab blogspoti avada) ja saatis laurile ja leslie’le mulle edasisaatmiseks kirja. Pidasime siis sutsu kirjavahetust ja ta rääkis, et peab Shanghaisse lehma lellepoja pulma minema ja et ma võin kaasa sõita. Tema elaski siis oma sugulase pool ja käis pulmas, mulle aga osutas mõned head kohad, kuhu Shanghais tasub minna. Neis ma siis tiirutasingi. Elasin noortekas, kusjuures ma olin veel passi koju unustanud. Õnneks nad aktsepteerisid meiliga saadetavat passi, ja naabripoisid pildistasid mu passi – niimoodi sain üle noatera katuse alla.

Üks Congxini soovitatud koht oli Shanghai kunstnike kvartal. Jõudsin sinna juba hilja õhtul (kella 10 aegu – aga Hiinas on kell 10 õhtul nagu meil 12). Üks uks oli lahti ja seest tuli rokkmusa. Ujusin sisse. Seal oli üks kunstnik. Ajasin taga juttu, ja selgus, et tal oli järgmisel päeval just näitus. Nõnda võtsin järgmisel päeval hiinlase kaasa ja läksime siis seda näitust kaema (kesklinnast hulk maad väljas). Tore vaheldus. Libistasin suti õltsi, sest olin mitu päeva õieti magamata ja pööraselt väsind. Maitses hää, lõõgastas kere.

Shanghai tundub üldse üsna euroopalik, kaunis erinev Nanjingist. Ingliskeelseid silte rohkem, väljamaalasi kohtab igal sammul (samas kui Nanjingis linna peal ime läbi väljamaalast kohates on tahtmine tere ütelda ja õlale patsutada). Poed on ferraridest ja rolexitest pungil. Mees-naine käivad palju vabameelsemalt ringi kui Nanjingis. Maju on muidugi palju ja suuri, aga mulle ei jäänud kivilinna muljet. Rohelust on üksjagu (erinevalt Lasnamäe paest, kus suurt tuhkagi ei kasva, st. peale tuha suurt midagi ei kasva). Nanjingi distriktis elavat ligi 20 miljonit inimest. Eestisid mahuks sinna paras persetäis.

Käisin kunstimuuseumis ja veel ühel näitusel. Tuiasin ringi. Ühel heal päeval sõitsin edasi Suzhousse. Sain rongi peal Congxiniga jälle kokku. Kusjuures ma jõudsin viimasel minutil, nii et kargasin rongi sisse, misjärel ta kohe sõitma hakkas. Otsisin siis oma vaguni üles, Congxin luges parasjagu artiklit kvantgravitatsiooni kohta.

Suzhous kõmpisime natuke linna peal ringi, ajasime juttu. Ööbisime noortekas, ta sõitis hommikul teise linna edasi, mina jäin Suzhoud uurima. Üürisin jalgratta. Kell 9 istusin sadulasse ja kell 9 õhtul kobisin sadulast. Esiotsa tegin tuuri Suzhou peal. Kanalid, aiad. Ilus paik, paljukiidetud. Ühes aias käisin sees ka, kuigi kaalusin asja üksjagu – pilet oli 70 kulli. Paras kirves. Aga noh.

Pärastlõunal tahtsin minna Taihu järve ujuma. Mingi 30 kilti eemal (ma ei tea õieti, kui kaugel – kaardil puudub mõõtkava). Kärutasin kohale. Kaks tundi. Esiteks jõuan mingi tsivilisatsioonipunktini, kus kalda äärde on mingi resto ja atraktsioon tehtud. Atraktsioon on hiigelsuur vesiratta moodi seadeldis vees, mis aga nime järgi on hoopis tuuleveski. Ringi ei käinud, ja ma kahtlen, kas ta üldse kunagi käinud on. Arusaamatu jurakas. Vette olid ehitatud puuteed, aga keegi muidugi ei ujunud. Ujumine on keelatud. Miks? Sellepärast, et vesi on sügav… Ma ei hakanud seal jändama, oleks veel riskinud sellega, et hiinlased mind päästma tulnuks – ja siis tulnuks mul ehk neid päästa. Sõitsin edasi. Aga kalda ääres oli pilliroog, nii et vette minna polnud mõnus. Lootsin, et eespool leian mingi koha. Aga ei leia ega leia. Ja kuskil keegi ei uju. Kuigi järv on ilus ja ilm soe. Ühes kohas oli spetsiaalne ujumiskoht – järvest eraldatud karjäärimoodi väike auk (ja kindlasti mitte sügav). Oli seal paate ja ronimispuid ja muud atribuutikat, ent ei paistnud mitte ainsamatki inimest. Muidugi, nad tahtsid pappi. 20/40 kulli. Sõitsin edasi. Mingi pooleteisetunnise lootmise peale leidsin ühe koha, kus sai vette minna. Aga… Seal lasid kalurid mõrdu vette. Ainumas ujumiskõlbulik koht, ja seal ka võrgud ees. Paneb inimese lootust kaotama. Sõitsin edasi. Väntasin veel mingi tunni jagu. Aga sobivat kohta ei leidnudki. Pöörasin siis otsa ümber ja tulin siis sinna mõrrakohta ja kastsin ikkagi ennast vette – kaugele minna ei saanud, sest ma oleks ehk liiga kopsakas ja ootamatu loomus nende võrkudele. Lauglesin siis kalda juures. Aga noh, asi seegi. Pääsukesed tiirutasid pea kohal.

Tagasitulek käis käbedamini. Sama päeva öösel 12-ks sain rongipileti. Rong läks välja pool üks ja kolmveerand neli olin koduses Nanjingis. Kõmpisin jala koju. Viis olin kodus.

Suzhous duši all tuli järsku ei-tea-kust üks Läniku laul meelde. Laadisin alla, nii et kukkuge perseli, aga ma kuulan neid ridu kirjutades seda paarikümne aasta tagust blondiinist popstaari. Tegelikult meenub nüüd mulle, et juba enne seda oli mul kord kodus hambaid pestes üks teine Läniku lugu meelde tulnud. Tegelikult polegi mul need ega muud poplood kunagi meelest läinud – ainult mina olen ehk neil vahepeal meelest läinud.

---

[1] Maale võib vaadata: http://picasaweb.google.com/ozooxo/CCanvases,

joonistusi: http://picasaweb.google.com/ozooxo/BSketches

Hiina Tulemüür

Tulin just tagasi reisilt Shanghaisse ja Suzhousse ning kuulsin ja veendusin ise, et googlepages on blokeeritud, nii et ka kõverteedega ligi ei pääse. Nii paljukest siis sellest.

Vt ka:
en.wikipedia.org/wiki/Internet_censorship_in_the_People's_Republic_of_China
www.greatfirewallofchina.org