Mulle meeldib vaadata internetist videosid, kuidas mingeid asju valmistatakse või restaureeritakse. Enamasti on need seotud metalli- ja puutööga. Keegi restaureerib katana, keegi valmistab laua, keegi prügimäematerjalist valmistab kaatri, keegi tahub onni. On lust vaadata esiteks vilumust, millega nad materjale ja tööriistu käsitsevad, ja teiseks nutikust disainide tegemisel ja tööprotsessi korraldamisel. On ka tore vaadata, kuidas on spetsiaalsed tööriistad ja ained mingite asjade tegemiseks, igasugu freesid ja pingutid, lahustid ja puhastid jne.
Üks asi, mis mind teinekord häirib, on robustne või minu meelest ebamõistlik materjalikasutus ("kasuta tööriistu heaperemehelikult, materjale säästlikult" oli üks meie tööõpetuse 25st punktist, mille iga kooliaasta alguses pidime pähe õppima; näiteks veel üks punkt oli: "aseta kaelarätt selleks ettenähtud kohta" - ilmselt selleks, et sedapidi mingi pöörleva tööriista külge end ei pooks).
Näide. Inimene võtab silma järgi pea 10 cm paksuse, poole meetri laiuse ja kahemeetrise plangu. Ja siis saeb ta liistakuteks, mida aurutab ja painutab ning valmistab udupeene pingi. Pink on küll kena, hästi välja mõeldud ja oskuslikult valmistatud, aga kripeldama jääb see, et seda pinki oleks saanud teha ka suvalisematest, väiksematest juppidest, aga on asju, mida oleks saanud teha ainult sedasorti raitplangust.
Või teie näide. Kuidas teha viilist nuga. Esimene samm, lõikame välja paberist noakujutise, paneme selle viili peale ja spreiga pihustame viilile tulevase noa piirjooned. Siis võtame relaka ja lõikame üleliigse maha. Mina himustaksin, et ta kuumutaks selle viili üles (ääs oli tal olemas), oleks sepistanud noakuju ja siis sealt üleliigse rauahulga hõlpsa vaevaga ära kaksanud. Siis toda juba lõppnoa vormi lähedast asja oleks saanud relakaga ja käiaga jne töödelda. Aga kohe relakaga... Tundub liiga robustne.
No vot, üks asi häirib, panen selle suure kella külge ja nüüd jääbki see kõlama, aga mitte see vaikne nauding mida ma enamjaolt neist saan. Aga mis sa mõnusast räägid, ikka ebamõnusast, sellest mis torgib. Paljud teevad niimoodi. Ja siis jääbki moonutatud mulje, et enamus asju on enamasti nihu, valesti jne. Sest lihtsalt tähelepanu teravdub, koondub sellele.
Aga tõsiasi jääb, et "kasuta materjale säästlikult" ja parimal võimalikul otstarbel.