Lapsevankril võiks olla abimootor peal, et oleks kergem temaga liikuda. Ja tema tagaosas võiks olla väike platsdarm, kus peal saaks seista, et endal ka hõlpsam liikuda oleks. Ühtlasi võiks paigutada lapsevankrile siis ka rooli, et saaks, ise platel olles, vankrit juhtida. Arvestades ilmastikuolusid võiks lapsevankril ka karp ümber olla, et vihm sisse ei sajaks ja tuul ei puhuks. Sellist lapsevankrit kutsutakse autoks, ehkki mõned eputised on teinud need täiustatud lapsevankrid ülearu keereks-peeneks-veendeks. Vabandust, keeruliseks, tahtsin öelda.
Lapsevankril – vähemasti ühel eritüübil – võiksid roomikud all olla, et saaks temaga ebatasasemal ja teedeta maastikul liikuda, näiteks rabas või põllul või kruusal jne. Jällegi võiks lapsevankril ühtlasi ka mootor peal olla, et kergem liikuda oleks. Ja peale selle võiks tal ka kast ümber olla, kohe üks korralik kast, kust kuulid läbi ei tungi, et kui keegi sind ja su last tulistab, siis sa surma ei saa. Noh, ja võiks siis olla ka üks kahur peal, et ise omakorda vastu tulistada. Selliseid lapsevankreid ongi juba ka tehtud ja neid kutsutakse tavaliselt tankiks.
Kuna maastikul esineb igasuguseid takistusi, nagu mäed, jõed jne., siis võiks lapsevankril (vähemasti ühel selle eritüübil) olla tiivad küljes, ja mootor ka, mis annaks piisavalt vunki, et lapsevanker õhku tõuseks. Niimoodi saaks nendest takistustest vaevata üle. Aga sellisel riistapuul kuluks kindlasti ka ümbritsev karp ära, sest vanker peab nii kiiresti liikuma, et tekib tugev tuul ja hakkab jahe ja laps võib külma saada, nõnda nagu lapsevanemgi. Tõepoolest, selliseid lapsevankreid on samuti ka juba tehtud, ja neid kutsutakse lennukiteks.
Tasub kaaluda sedagi, et lapsevankrile teha veekindel põhi, et just veekogudest üle või neid mööda sõita. Kuna nüüd jalal kindlat toetuspunkti ei ole, oleks hädasti tarvis mingeid lapsevankrit edasilükkavaid abivahendeid, nagu näiteks aerud, purjed, mootoriga ühendatud tiivik vms. Tüür kulub samuti marjaks ära. Selliseid lapsevankreid võibki veekogudel näha, kus neid on ristitud paatideks, purjekateks, laevadeks jms.
Nüüd te heidate mulle ette müstifitseerimist ja loba ajamist, pidades autosid, tanke, lennukeid, laevu jne. lapsevankriteks. Te juhite tähelepanu sellele, et sageli sõidetakse nendega niimoodi, et ühtki last peal ei olegi, ja et mis lapsevanker see selline on. Et ütleme, kui keegi, kellel lapsi võib-olla üldse polegi, sõidab autoga tööle ja koju, või keegi roomikutega lapsevankriga läheb kamba teiste täiskasvanutega võõrale maale ja hakkab kahurist kõmmutama, või lennatakse äri- ja turistiklassis ilma ühegi lapseta, või mõni täiskasvanu aerutab, sõuab, purjetab jne. niisama, jällegi ilma lapseta. Aga selle vastu võiks väita, et kõik need on abitegevused. Muidugi pole paljudel inimestel lapsi, kuigi kasutavad mootori, roomikute, tiibade, veekindla aluse jm. lapsevankreid. Ja ajavad nendega omi asju. Eks ta ole, nemadki peavad ju end toitma jne. (ja selliseid lapsevankri modifikatsioone hankides väljendavad nad vahest ka salaigatsust laste järele). Kuid globaalses mõttes tehakse seda kõike – olgu otsesemalt või kaudsemalt – ikkagi laste pärast. Sest mõelge ise: kui lapsi poleks üldse, siis jääks kogu elutegevus soiku ja sureks lõpuks sootuks välja. Niimoodi võibki põhimõtteliselt kõiki neid riistapuid nimetada eriotstarbelisteks lapsevankriteks.
Te juhite tähelepanu sellele, et ometi on olemas ju ka n-ö klassikalised lapsevankrid, ilma mootori, roomikute, roolide, veekindla põhja ja muuta. Ma vastan sellele, et see on lapsevankri nullvariant, kõige lihtsam versioon. Ja see on väga praktiline versioon: eks te katsuge autot, tanki, bussi, lennukit või laeva oma trepikotta või esikusse mahutada!
sabato 17 aprile 2010
Iscriviti a:
Post (Atom)