Tiit Kuuskmäe püstitas küsimuse, kas õige on Harbin või Harbiin. Võtkem kirves ja langetagem ta. Tegelikult oleks korrektne Haerbin. Või õigemini Hā'ěrbīn või õigemini 哈尔滨.
Õigupoolest, "korrektne" oleks
üldse mitte esitada üht nimekuju, vaid esitada korraga ja rööpselt kõikide
kõnelejate idiolektiliste häälduste võimalikult täpsed foneetilised
transkriptsioonid ning igasugused kirjapildid. Või õigemini, transkriptsioonide asemel pigem helindid. Nii et
kui tahta ütelda "Harbiin" kõlab sul miljard korda väikeste
teisenduste, erinevate tämbrite jne-ga häälduskuju.
Ja siis läheb veel kismaks, kes tohivad sinna
helinditesse lugeda. Kas ainult harbiinlased? Põhja-hiinlased? Han-hiinlased?
Hiina kodanikud? Hiina keele oskajad? Kes on hiina keele oskaja? Kuidas me
saame ette kirjutada "õiget" hääldust, kui see peab alles helinditest
selguma? Mis alusel keelata üldse kõigil inimestel sisse lugeda? Äkki
papagoidki kvalifitseeruksid? Ja lõpuks võib argumenteerida, et ka tuul
puudelatvades ja merekohin kaldal ütlevad "Harbiin'i" ning putukad, sisalikud ja muud olesed ringi sagides kirjutavad maa sisse "Harbiin", 哈尔滨, Харби́н. Olemise sosin ja olmakiri.
