Aju on must auk. Seda ümbritseb sündmustehorisont,
millest mõtet kandvad osakesed ehk noeetonid välja ei pääse, vaid kus neid tabab
lõpmatu refleksioon. Sõltuvalt käsitusviisist võib seda piirkonda mõista kas
eksistentsiaalse ängi tsoonina, kus eksistents lasub iseenda peal (ja all) ning
vaikides kutsub üles olema ehtsalt, avaldades nõnda kõigele ümbritsevale
tohutut külgetõmbejõudu, nii et suur hulk teisi päid galaktikana selle ümber
tiirlevad; või siis eksistentsiaalse rõõmuna, mis võrsub sellest, et vaim
vaatleb ennast ja oma teojõudu. Aju-augu ümber tekivad lakkamatult mõtte ja
antimõtte, noeetoni ja anti-noeetoni paarid, millest üks rebitakse aju-auku
ning teine paiskub mõttekiirgusena ümbrusse. Noeetonid, mis sündmusehorisonti
ei ületa, ajuaugu ümbruses üksnes teisendavad rohkemal või vähemal määral oma
teekonda.
Käsmu, 2019.07.12
venerdì 12 luglio 2019
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
Nessun commento:
Posta un commento