venerdì 15 novembre 2019

keeleline vandalism

Järsku kangastus seik lapsepõlvest. See oli vanas korteris, kust me kolisime ära, kui ma olin 9-aastane, nii et see on terminus ante quem, aga millal täpselt, ei tea. Vihastasin millegi pärast kõigi ja kõige, kogu maailma peale, ja siis kättemaksuks võtsin ÕS-i ja kirjutasin selle esikaane peale kõik ropud sõnad, mida ma teadsin. Mäletan täpselt puhvetikappi, mille peal ta oli, ja raamatukaane tekstuuri. See oli Ultimate Crime, mida ma oskasin välja mõelda. Järgnevaid sündmusi ei mäleta, aga igatahes (ilmselt) ema kraapis need sealt kaanelt maha. Võimalik, et see ÕS-i köide on meil kuskil alles.
Vägisõnad keelekaanoni kuuel - see ongi story of my life.

Nessun commento: