sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeediat kasutatakse erinevatel otstarvetel. Mina kasutan põhiliselt selleks, et vahendada sotsiaalseid teemasid, st. vahendada artikleid ja muud infot, mis puudutavad ühiskonna valu- ja sõlmpunkte. Niimoodi võib küll jääda mulje, et ma olen ühiskondlik aktivist ja propagandist. Siiski mitte väga. Lihtsalt sotsiaalmeedia tundub paslik koht just nende teemade jagamiseks ja levitamiseks. Sotsiaalmeedia on inimeste vahel ja ka selles levitatav info võiks tihti käsitleda neidsamu inimestevahelisi suhteid.
Kõige südamelähedasemad on mulle anarhistlikud teemad. Nt Occupy! liikumisega seonduv. Sellel on tänapäeva maailmas täiesti uued võimalused ja võib-olla just nüüd võiks anarhistlikud ideed teostuda paremini kui kunagi varem (ja mingil määral ongi juba teostunud, kui pidada silmas seda, kuidas toosama sotsiaalmeedia arendab inimestevahelisi suhteid – ning sellel on eelmisest aastast peale olnud oluline poliitiline mõju araabiamaades, Hispaanias, USA-s, Venemaal ja mujal). Laias laastus on anarhia autonoomsete subjektide vabatahtlik vastastikune abi. Autonoomne mitte tähenduses “eraldiseisev”, “lahusolev”, vaid tähenduses “mittehierarhiline”. St see ei tähenda isikutevaheliste suhete lõdvendamist, vaid hoopis nende ümberkorraldamist, rõhuasetuste nihutamist, teatavate kalduvuste (loomuldasased hierarhiseerumised) summutamist ja teiste edendamist (suhete kvalitatiivne mitmekesistumine – mis võib hõlmata ka hierarhilisi suhteid, aga enda sees, laiema an-arhia sees).
Järgmises järgus olen levitanud lihtsalt ideid, mis väärtustavad üksikisikut, hoolt ja hoolivust, paljastavad petturlust, korruptsiooni, lühinägelikkust. Ma ei taha sellega öelda, et ma ise olen silmapaistvalt hoolitsev, hooliv, aus, kaugelenägelik ja moraalne. Nende ideede levitamisega ma tahan lihtsalt edendada teatavat laadi suhete arendamist inimeste vahel. Ma ei apelleeri siin niivõrd isikute moraalsusele, kuivõrd isikutevaheliste suhete tüübile. Just nimelt, kas see on hierarhiline või anarhiline, sulgev või avav, eraldav või lõimiv, üheülbastav või mitmekesistav.
Mulle tundub – kas ekslikult? – et praegu võib olla selles suhtes pöördeline aeg, kus mõned vanad struktuurid lagunevad ja moodustuvad uued. Ma näen polariseerumist: vanad struktuurid püüavad meeleheitlikult ennast kindlustada (nt ACTA, patendindus à la Monsanto, mitmesugused uuskolonialismi vormid, esindusdemokraatia esitamine ainsa õigena, poliitika meediastumine, suurkorporatsioonide juriidilis-politseilised võtted jne), aga samas on tekkinud võimsad anarhilised (st. otsekontaktsed) kodanikuliikumised üle kogu maailma. Kui vanasti oli loosung “kõigi maade proletaarlased, ühinege!”, siis nüüd saab inklusiivsemalt öelda “kõigi maade kodanikud, ühinege!” Proletaarlasi on alati olnud märgatavalt vähem kui praegused “99%” (selle protsendiga on selline kõnekas lugu, et paljud “1%” hulka kuuluvad on samas paadis 99%-ga, ja teisipidi jällegi paljud 99% hulka kuuluvad on ära petetud 1% paati – eriti Eestis on see märgatav; selle põhjused on omaette arutluse teema, mida ma olen natuke käsitlenud teises blogis: http://vabakond.blogspot.com/ ). Ja võimalused nende ülemaailmseks lõimumiseks on praegu “maailmaküla” tingimustes paremad kui kunagi varem.
Vahel sekka teen muid postitusi, aga eelpoolkirjeldatu moodustab ilmselt enamuse.