viimased viinist

16.09.12

Käisin Doonaukanalis ujumas. Mul on oma ujumiskoht, väikese laiu peal. Vesi on sutsu jahedam, aga ega Eestis ongi suvel sooja ilmaga vesi selline. Vahelduse mõttes lugesin pärast Le Cléziod. Ma ei saa ilukirjandust lugeda, see neelab mind enda sisse, ajataju kaob ära. Nüüd igasugu rünkpilvsed ähvardavused sikutavad mu sealt välja, teismelisena võisin päev otsa raamatu sees olla. Ja kui raamat läbi saab, siis on samasugune tunne nagu siis kui oled tund aega suusatanud ja suusad alt ära võtad, või kui oled pikalt ujunud ja jälle kindlale maale tuled. Natuke imelik, võõras.

..

Mu tee Instituudist Ülikooli läheb USA saatkonnast mööda. Ungari saatkond on otse kõrvalmajas ja ma oletan, et vanasti oli ka praegune USA saatkonna hoone miskitsugune Ungari esindus, juba ühisriigi aegadest. Igatahes fassaadil on kiri “Indivisibiliter et inseparabiliter”, pidades silmas Austria-Ungari liitu. USA saatkond Viinis on teinud sedasama, mis Tallinnas ja ilmselt üle maailma: tänav on blokeeritud, aiaga eraldatud, ainult jalakäijatele on jäetud teises teeservas väike läbipääsukoridor. Tara ulatub ka poolde Ungari saatkonna fassaadi, otse nende välisukseni välja. Tara pole ju teab mis pikk, mingi 30-40 meetrit, aga ometi on selles kolm vahiputkat, kahes otsas ja üks keskel. Autod kontrollitakse põhjalikult üle, vaadatakse peegliga põhja alt, kapott tehakse lahti jne. See kõik on ju hiljutine asi, 911 ja terrorisõja kiiluvesi. Samas nad ise peavad nüüd ka nagu vanglas elama. Palju mõnusam oleks, kui ei peaks sedasorti asjadega nii palju vaeva nägema, Empire.

..

Võtsime pargipingil kahe šveitsi õpetlasega einet. Üks neist oli Itaalia itaallane. Tema jättis oma prahi pingi peale.

..

Kõige mõnusam on hommiku- ja õhtusöök rõdu peal, mis on hästi suur ja kaheksanda korra peal, nii et näeb kaugele. Vaatega läände, nii et näeb päikeseloojanguid, mida on iga päev isemoodi, v.a. kui on hall taevas, mida aga pole ülearu sageli. Seda on laupäeviti ja pühapäeviti, sest nädala sees annab Instituut mulle prii lõunasööki. Õhtust ma siis ei söögi, st. söön saia.

Muide, kui keegi võtaks Patockat uurida, siis on reaalne saada Instituudis aastast stipendiumi. Siin on Patocka arhiiv. Kui Patocka ülekuulamisel ajurabanduse tõttu suri, siis ta õpilased-sõbrad läksid otsemaid ta korterisse, et evakueerida ta paberid, mis muidu oleks võidud ära hävitada või igatahes julgeoleku kätte sattuda. Kuna Praha polnud turvaline, siis kopeeriti suur hulk materjali ja smugeldati siia Austriasse.

..

21.09.12

Tagasi tulles oli nagu käiks pea ringi: kohaliku koloriidiga virrvarr tundus ebareaalne, polnud (veel, taas) kontakti selle õhu ja maaga.

..