Olin pangakaardi pinni välismaal olles äraunustanud ja läksin Hansapanga (vabandust, Swedbanga) Vabaduse väljaku kontorisse uut saama. Pealelõunane aeg, rahvast suht palju. Neil aga on seal keset kaunis kitsukest kontorit üsnagi suur akvaarium kaladega. Mul oli raamat taskus, olin mõelnud oodates seda lugeda, aga kalade vaatamine tundus huvitavam. Nõnda ma seisin akvaariumi ees ja vahtisin neid. Ja nemad mind. Eeskätt üks kala. Esiotsa tundus ta kole, eenduva otsmiku ja alalõuaga. Aga kui me olime pikka aega tõtt vahtinud, hakkas ta ilusana tunduma. Eks „kole“ tähendab sageli lihtsalt „harjumatu“, „tundmatu“.
Mõtlesin selle peale, et nende elu pole seal just meelakkumine. Pidevalt järgmist klienti kutsuvad kõllid, inimeste sagimine, akvaariumi toksivad jõnglased jne. Pealegi üsna ülerahvastatud keskkond seal akvaariumis võib neid ka närvi ajada, seal on kala kalas kinni. Esimese stseenina nägingi, kus kaks kala silmitsi seisid ja suudpidi (=karvupidi) kokku läksid. Võib-olla mingi meeste omavaheline kemplemine, aga mulle tundus ka, et neil on lihtsalt närv must. Ja seal oli veel üks kala, kes põhjas tuuseldas: tuiskas akvaariumi põhja, haaras sealt kive suhu ja paiskas neid eemale. Ta oli uuristanud lohu akvaariumi põhjani välja. Ja kaks põhjakala uimerdasid oma flegmaatilist elu. Aga see on neil hea, et akvaariumis näis olevat päris tugev veevool, nii et kaladele peaks jääma mulje, nagu nad oleksid jões. Kas lähevad õnge?
Aga too ajuhiiglane-kala põrnitses minuga ikka tõtt. Ilus kala. Selline sinakas. Suur, mingi kümnesendine. Ta näis uudishimulik. Hakkas juba oma klemm tunduma.
Minu telleriks osutus just akvaariumi ees istuv naisterahvas. Ja ma mõtlesin, et talle võib see küll mõnus olla selline vaatepilt akvaariumiga. See on ilmselt üks rahustavamaid asju, mida sellistesse tingimustesse välja annab mõelda. Nii töötajatele kui kundedele. Eks taimed on ka head, juba oma rohelisega teevad olemise mõnusaks. Aga nad liiguvad nii aeglaselt, et ei suuda inimese tähelepanu köita: selleks sobivad kalad palju paremini. Pealegi nad ei haugu ega kräunu, ei taha väljalaskmist ega midagi. Ainult toida. No ja küllap neil eluaset ka vahel puhastatakse.
lunedì 4 gennaio 2010
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
Nessun commento:
Posta un commento