anne

Minu jaoks ei ole sõnadel “andekus” või “andetus” mingit tähtsust. Põhiline on üks, pühendumine. Kui sa pühendud, siis varem või hiljem kannab see vilja. “Andekus” tähistab lihtsalt seda, et viljad tulevad ruttu. Aga kui sel pole jätku, siis polnud sel kiirel algusel peaaegu mitte mingisugust tähtsust. Ja me näeme tihti, kuidas liiga kiire algus on kahjuks tulnud. Anne ja andetus on loba. Parimal juhul käib see mingisuguste antuste, lähtetingimuste juurde, aga iseeneses pole neil mingit tähendust. Tuleb vaadata, kes, kas, kuidas millele pühendub. Alles siis on näha tõelisi elavaid liikumisi, kasvamisi, muutumisi.