keel

Teose "Evolutionary emergence of language" ainetel:
kognitsioon ja kommunikatsioon on lahknevad funktsioonid ja nad alluvad vastandlikele valikusurvetele: esimene suurendab kohasust ka võistluslikkuse tingimustes, aga teine mitte. Sestap on vaja olukorda, kus oleks turvaline keskkond. Näiteks üks ahvipärdik annab signaali "niisama mäng" ja teised vastavad samaga. Usaldavad, lobisevad. Erilist tähtsust sel jutul ei ole, aga just seepärast saabki ta kesta.
Niisiis, keelt peksti enne kui tekkis keel. Või: keel on tekkinud keele peksmisest. Kõigepealt oli vaja tükk aega - küllap aastatuhandeid, kümneid aastatuhandeid - enne kui keel oli piisavalt pehme, et ta inimesest keeleolendi tegi.
Veel: Heideggeri järgi tühi loba ja keelepeks eemaldab meid päristisest olemisest, südametunnistuse kutsest, surma poole olemisest jne. Aga eelneva põhjal tuleb välja, et just keelepeksmise ja tühja loba kaudu on üldse hakanud kummitama mingid päristised olemised, kõmisema südametunnistuse kutsed ja jõurama-urama surma mõrra.