viin

Olen nüüd paar kuud Viinis, saabusin eile. Rahulik koht, juba alates sellest, kuidas lennukist maha tulles kõndisin üksinda mööda koridore pagasi kättesaamise koha poole. Mingite mõõtmiste järgi on Viin olnud maailma inimarenenuim linn. Tuierdasin eile Doonau kanali äärt pidi; inimesed kimasid rattaga või kõndisid, mõni timmis oma graffitit või tegi vana peale uut. Olen kaim (fellow) Inimese Uurimise Instituudis, mul on oma kabinet. Saan volilt teha teed-kohvi, tööpäevadel antavat tasuta lõunat, mis peab nüüd varsti selguma. Kommunism. Kaimudelt tahetaksegi siin kommuuna-elu. Ühine lõuna on selleks hea mõte. Muidu on ka ühised seminarid ja loengud, aga suvel neid õnneks ei ole. Ütlen õnneks, sest see võiks muutuda koormavaks, kui peaks neil käima. Anna Polikovskaja on samuti siin majas stipendiaadina olnud.