patsiendi faasiruum

Kui hiina meditsiini arst tegeleb patsiendiga, siis tema eesmärgiks on kaardistada teda võimalikult paljudel mõõtmetel. Vaatleb jumet, kehahoidu, keelt, küüsi. Kuulab hääletooni. Katsub pulssi ja selle kuut parameetrit (kolm punkti kahel eri sügavusel), mis annavad igaüks infot erineva kehaparameetri kohta. Võtab arvesse patsiendi sugu, vanust, eelnevat haiguslugu; samuti võtab arvesse aastaaega ja võib-olla ka läbivaatuse toimumise aega. Jne. Niimoodi ta kannab punkte patsiendi faasiruumi mõõtmetele. Kõik need erinevad infoallikad annavad punkti mingis mõõtmes. Nende punktide tähendus sõltub üksteisest. Üks ja sama punkt mingis mõõtmes võib erinevate patsiendide ehk erinevate faasiruumi trajektooride puhul tähendada kardinaalselt erinevaid asju.

“Tervis” tähendab seda, et erinevad voolud ja protsessid käivad üksteisega hästi läbi, on kooskõlaliselt reguleeritud. Selline tervis on määratletud iga indiviidi jaoks natuke erineval moel. Mis on normaalne ühe puhul, võib olla hälbeline teise puhul. Oluline on kindlaks teha, milline on igaühe tervis ning kui sellest on hälbitud, siis määrata vastav ravi, kuidas ühtesid või teisi protsesse niimoodi mõjutada, et nad üheskoos jälle hästitoimiva kogumi moodustaksid.

Niimoodi me saame ravi, mis on korraga individualiseeritud ja mittesuvaline. Arst tunneb huvi teatavate oluliste mõõtmete vastu, mitte ei vaata ja ei küsi huupi. Aga nende faasiruumi mõõtmete põhjal moodustatud trajektoor on iga patsiendi puhul erinev ning iga mõõtme näidu tähendus sõltub teistest.

Ma oletan, et lääne üldarst teeb sedasama. Vahe on ehk selles, et siin on mõnevõrra vähem süstematiseeritud ja arendatud arsti muljet (ehkki see muidugi mingil määral areneb ja süstematiseerub praktika käigus iseenesest) ja tuginetakse rohkem kvantitatiivsetele näitajatele (vererõhk, veresuhkru tase jne). Viimased annavad ka muidugi punkte patsiendi faasiruumis. Häda võib olla vahel selles, et neid punkte ei koguta piisavalt (ka kvantitatiivseid uuringuid ei tehta niisama, vaid ainult siis, kui on oletus, et need võivad antud juhtumil relevantsed olla). See võib tähendada seda, et patsiendi faasiruumi trajektoor joonistatakse liiga väheste punktide põhjal, mille tõttu võidakse olukorda väga valesti hinnata, olulised trajektoori sõlmed võivad jääda avastamata. Niimoodi võivad tekkida jämedad diagnoosivead. Hiljaaegu räägiti noormehest, kes käis nädal aega kõhuvaluga arsti juures ja arst määras talle söetablette. Nädal hiljem ta suri kõhuaordi lõhkemise tõttu. Või üks mu tuttav, samuti noor inimene, käis aasta aega kõhuvaludega arsti juures. Kuni avastati maovähi IV staadium ehk põhimõtteliselt väljastati surmatunnistus. Ilmselt mingil määral arendatakse ka lääne arstide mittekvantifitseeritavaid diagnoosiabinõusid, aga võib-olla saaks rohkem. Igatahes tuleb patsienti kaardistada võimalikult paljudes punktides, nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete parameetrite järgi.