Loen J.T. Fraseri raamatut "The Evolution of Time". Ma pole ammu midagi nii head lugenud. Ma olen sillas!! Tüüp puistab pärleid igal sammul! Ja ei aja käma, vaid räägib nagu kindral!! Hakkasin eile lugema, lugesin öö läbi, tegi tuju nii heaks, et aeg-ajalt kargasin arvuti tagant püsti, läksin teise tuppa ja naersin omaette. Mõned mõtted teevad kole rõõmsaks!
Ma olin ise midagi sarnast juba enne mõelnud, aga ma polnud kunagi leidnud kedagi, kes seda nii selgelt esitaks kui Fraser. Hariduselt fist vüüsik. Aja ajalugu: atemporaalsus (valguse kiirusega liikuvad osakesed, nt footon, vb graviton), prototemporaalsus (elementaarosakesed), eotemporaalsus (suured ainemassid), biotemporaalsus (elu) ja nootemporaalsus (inimene). Ajanool saab oma kuju ning teraviku ja saba alles kõige viimases.
Aeg on loodud, jutustatud, aeg ongi lugu (muinaslugu, ent mitte muinasjutt) - tekib tahtmine öelda.
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
Nessun commento:
Posta un commento