Awakenings

29.10.09
„Ärkamised“ (Awakenings) 1990, USA, 121 min. Rež Penny Marshall. Osades Robin Williams, Robert De Niro, Julie Kavner. Oliver Sacksi samanimelise dokumentaalse raamatu põhjal. Robin Williamsi mängitud arst avastab katatoonilistel patsientidel reaktsioone. Kasutab ne peal L-Dopa nimelist ravimit, mis toob nad tagasi. Esimesena DeNiro mängitud patsiendi Leonardi. Mõne aja pärast aga langevad nad stuuporisse tagasi.
Film on iseenesest konventsionaalne Hollywoodi film. Aga näitlejatööd on meisterlikud, eeskätt muidugi kaks peameest, aga ka kõrvalosatäitjad. Huvitav vaatamine igatahes. Ma pole küll seda Sacksi raamatut lugenud, aga kui kinoilustus maha arvata, siis tundub olevat üsna tema hoiakule truu. Tema rõhuasetus inimlikkusele. Leonardi ajuvõnked näitavad ühetaolisi väikseid võnkeid - st. ei mingit mõttetegevust - aga oma nime kuuldes käis joontest jõnks läbi. St. isegi inimestega, kes on sügaval koomas või tardumuses, võib olla mingi kontakt. On ju räägitud ka koomasolijaist, kes on just jätkuva inimliku hoolitsuse ja lähedaste usu varal lõpuks ikkagi välja tulnud.
Kuigi huvitaval kombel seostub Sacks filmis just ravimi katsetamisega, on ta psühhiaatria ajaloos ilmselt üks oluline figuur selle poolest, et vastustas ainult ravimitepõhist tegelemist psühhiaatriliste ja neuroloogiliste patsientidega. Ravimeist on tihti abi, aga ainult neist ei piisa... Raamatus "Mees kes pidas oma naist kübaraks" on tal lugu ühest tegelasest, keda vaevasid tõmblused ja kellele ükski ravim ei mõjunud. Siis nad kahekesi kujutasid ette, milline oleks tema elu ilma tõmbluseta. Kui see mees oli loonud vastava kujutluspildi endast, alles siis hakkasid mõjuma ka ravimid...
Ka "Ärkamistes" on stseen, kus Leonard on juba tagasi langemas ja üleni krampide ja tõmbluste küüsis ning jätab oma vahepeal tekkinud kallimaga jumalaga. Too aga kutsub Leonardi-DeNiro keset sööklat tantsima, ja selle käigus Leonardi tõmblused vaibusid, nii et ta liikumised olid tantsu sees täiesti sujuvad. Langedes pärast tantsu jälle tõmbluste küüsi. See on võrdlemisi usutav, Sacks kirjeldab analoogseid asju teisalgi.