venerdì 6 novembre 2009

võbin

ma mõtlen, kas inimestel ei tule vahen erutavad külmajudinad peale puhtalt selle pärast, et nad elavad ja üldse olemas on.

2 commenti:

Laur ha detto...

Haha, õnneks vahel tulevad!

Huvitav, kas neil hetkeil tajume tõesti kuidagi "vahetumalt" midagi "enamat"--suuremat tausta, millest oleme osa? Või vaatame siiski pigem oma ettekujutust iseendast?

Või pole sel kõigel vahetki, lihtsalt sõnad?

Aga jah, sellistel hetkedel midagi peas kumiseb ja sees on soe.

Margus Ott ha detto...

võib-olla neil hetkil just nimelt korraks ei taju "mingeid enamaid", vaid tajume lihtsalt just täpselt seda, mis on. Ja see teebki rõõmu, et pole midagi puudu. Et on lihtsalt see jõud, mis hetkel on.